Juhtmed ja kaablid liikumisteedel – kaablikaitse aitab
Töökeskkonnaspetsialistina või konsultandina olen külastanud mitmeid erinevaid töökeskkondi ja märganud üht korduvat probleemi: peaaegu igal pool leidub rippuvaid juhtmeid, mis kujutavad endast komistamisohu allikat liikumisteedel. Sageli ripuvad need inetult puntras kusagilt alla või lebavad põrandal segamini, mõnikord isegi kohtades, kus liikumine on tihe. Nende peale astutakse jalgsi liikudes ja sõidetakse üle transpordivahendeid kasutades (nt kärud, tõstukid või ratastoolid). Selline olukord ei ole ohtlik ainult kukkumiste ja komistamiste tõttu, vaid ka elektriohu mõttes: vigastatud juhtmed võivad põhjustada elektrilöögi, süsteemi rikke või isegi tulekahju.
Juhtmed on osa igast töökeskkonnast: kontorites edastavad need arvutitele, printeritele ja laadijatele elektrit ja andmeid, tootmises toidavad masinaid, ürituskorralduses ühendavad helitehnikat, valgusteid ja ajutisi müügipunkte. Kuigi juhtmed on meie igapäevase töö vältimatu osa, on neil üks ohtlik omadus: nad on liikumisteedel sagedased komistamise ja kukkumise põhjused. Lisaks mehaanilisele vigastuse riskile (komistamine, kukkumine, ratastoolide või kärude „kinni jooksmine”) tekitavad halva haldusega juhtmed ka elektriohtu (isolatsiooni kahjustused, lühised, sädemed).
Miks juhtmed on probleemiks liikumisteedel?
Isegi üksik, pealtnäha väike kaabel või võib olla komistamist põhjustav takistus. Inimese liikumisel on loomulik eeldus, et põrand on tasane ja takistusteta ning kui liikumisteel on lahtiselt rippuvad, lohisevad või üle käiguraja veetud juhtmed, suureneb tõenäosus jalga takistada, kaotada tasakaal ning kukkuda. Kukkumised võivad põhjustada nihestusi, luumurde, peatraumasid ning inimene jääb töövõimetuslehele.
Transpordivahendi ratta liiklustakistused
Töökohad, kus kasutatakse ratastoole, kärusid, transpordialuseid, kahveltõstukeid või muid veerevaid vahendeid, puutuvad juhtmetega kokku erimoodi- rataste alla sattunud kaabel võib võrguvoolu juhtme või andmekaabli isolatsiooni rebida, tekitada lühise või katkestada tööprotsessi. Veerev koormus võib kaablikaitsme puudumisel teha juhtmele nn „lamestamisvigastuse”, mis ei pruugi kohe avalduda, kuid avaldub hiljem isolatsioonilõhe või juhtmete paljastumisega.
Elektrioht
Halvasti hallatud kaablid ja juhtmed on:
- kergesti vigastatavad (mehhaaniline surve, nüri/kõva serv, nt metallriiuli jalad, rattad);
- vastuvõtlikud isolatsioonikahjustustele (mikromurrud, isolatsiooni läbijooks);
- lühisesädemete põhjustajad.
Kui lühis tekib kergestisüttiva gaasi ja õhu seguga täidetud konteineri sees või lähedal, võivad tagajärjed olla väga tõsised: plahvatus, tulekahju ning inhaleerimisohud. Seetõttu on lahtiste kaablite hoidmine töökeskkonnas keelatud, seega töövahendite juhtmed ja kaablid tuleb kinnitada seinale või viia põrandasse paigaldatud kanalitesse, või tuua seadmeni ülevalt (nt kaabliketid, laemaandumised), kus need liikumist ei sega.
Heakorra ja visuaalse korrastatuse mõju
Lahtiselt vedelevad juhtmed rikuvad heakorda. Korrastamata ja visuaalselt korrapäratu keskkond muudab ohud vähem märgatavaks—kui kaableid on palju, muutub nende märkamine keeruliseks ja inimene ignoreerib neid. Korrastatud keskkond, kus kaablid on selgelt märgistatud, peidetud või kaetud kaablikaitsetega, vähendab komistamise ja elektriõnnetuse riski ning vähendab stressi ja töövigu.
Ajutised vs statsionaarsed lahendused
Statsionaarsed juhtmed
Statsionaarsed, püsivad paigaldised (nt masinate toitejuhtmed, andmekanalid, protsessivoolikud) on soovitatavalt paigutatud põrandasse (põrandakanalid), seina (kaablirennid, -kanalid) või lae alla (kaablisillad, rippuvad kaablitarad). Üldpõhimõte on, et liikumisteele ei jääks juhtmeid ega voolikuid. Kui liikumistee ja kaabli ristumine on paratamatu, tuleb kasutada kaablikaitset või ehituslikku lahendust, mis tagab nii mehaanilise kaitse kui ka libisemisvastase ja visuaalselt hoiatava vormi. Vaata kaablikaitsete tooteid siit:
Ajutised juhtmed
Ajutised juhtmed (nt tolmuimeja, sülearvuti või mobiiltelefoni laadija) on oma olemuselt liikuvad ja võivad sattuda liikumisteele. Parim praktika:
- väldi ajutiste juhtmete paigutamist liikumisteele;
- kasuta lähimat pistikupesa nii, et juhe ei ületaks käigurada;
- kui see pole võimalik, teavita töötajaid ohust (nt ajutine märgistus, hoiatussilt, e-kirja/teatesüsteemi teavitus, lühike suuline teade);
- kata liikumistee ületavad ajutised kaablid kaablikaitsmega (sobiv pikkus ja kanalite arv) või kaablimatiga;
- eemalda ajutised juhtmed kohe pärast töö lõppu.
Ajutiste lahenduste puhul on eriti oluline kiire heakord – kaablid ei tohi lohiseda ega rippuda lauast või seadmest üle käiguraja. Peamised vahendid on kaablisidemed, kaabliklambrid, kaablikorvid, kaabeltorud ja kaablikaitsed.
Kaablikaitse: mis see on ja miks seda vaja on?
Kaablikaitse on toode, mis on loodud juhtmete ja kaablite kaitsmiseks mehaanilise surve, lamestamise ja kulumise eest ning komistamise vältimiseks kohtades, kus kaablid peavad paratamatult ületama liikumisteid. Kaablikaitsed on erinevaid, need peavad taluma kergemaid raskuseid kui ka autode, kahveltõstukite ja muu raske veereliikluse koormust.
Kaablikaitse eelised:
- Komistamisohu vähendamine: kaabel ei lohise ega jää konaruseks põrandal, vaid on kaitstud ja tasandatud;
- Mehaaniline kaitse: kaabel on kaetud profiiliga, mis jaotab koormust ning takistab lamestamiskahjusid;
- Elektriohu vähendamine: kaabli isolatsioon säilib paremini; kaablikaitse võib takistada ka veekahjustusi (sõltub mudelist) ja kaitsta tõmbekoormuse eest;
- Visuaalne korraldus: juhtmed ei paista enam silma, ruumi esteetika paraneb ning heakord muutub selgemaks;
- Osad kaablikaitsed on kõrge nähtavusega (kollased triibud, must-kollane muster), mis suurendab teadlikkust.
Kus ja kuidas kaablikaitseid kasutada: sise- ja väliskeskkond
Kaablikaitsed sobivad põhimõtteliselt kõikidesse siseruumidesse, nt kontorid, koolid, laod/ladustusalad, muuseumid, raamatukogud, avalikud teenindussaalid ja töökojad. Siseruumides keskendutakse tihti inimeste liikumisvajadustele (jalakäijad, ratastoolid ja kärude liikumine). Peamised valikud:
- Kaablimatid: kerge kaitse, kergesti paigaldatav, sobilik ajutiste juhtmete katmiseks või kontorikeskkondades; nähtavuse suurendamiseks kasutatakse kollase äärisega matimudeleid;
- PVC kaablikaitseprofilid: üks või mitu kanalit kaablite paigutuseks, libisemisvastane pealispind, kaldega servad; sobib igapäevasele jalakäijate ja kergele rattaliiklusele;
- Kaablisillad/-rampid: moodulsüsteemid, mida saab pikendada; sobivad laiematele ületustele ja koridoridele.
Välitingimustes (nt üritused, näitused, laadimis- või laadimisalad, ehitusplatsid, sadamad, välised tööstusalad) on kaablikaitsetele esitatavad kõrgemad nõudmised: UV-kindlus, temperatuuri ja niiskuse taluvus, kemikaalide ja õlide resistentsus, ning võime taluda autode ja kahveltõstukite koormusi. Seal kasutatakse tihti raskekasutus kaablikaitseid, millel on mitu kanalit ning lukustatavad kaaned, ning kaldega servad rattaliikluse sujuvaks ületuseks.
Väliskeskkonnas on nähtavus eriti tähtis, sest inimesed arvavad üldiselt, et väljas kõndides ei ole kaableid maapinnal. Seetõttu on kõrge nähtavusega (must-kollane) kaitsed, märgistusega hoiatusmärgid ja liikumistee planeerimine kriitilise tähtsusega.
Siseruumides on antistaatiline omadus kasulik, põrandaküttesüsteemide puhul peab matil/kaitsel olema sobiv temperatuuritaluvus.
Püsiva paigalduse puhul kaaluda põrandakanalit või ankurdusi (kuid vältida puurimist/ankurdamist põrandasse, mis võib rikkuda viimistlust – eelnevalt kontrolli projekteerimist). Hoolduse lihtsuse osas pöörata tähelepanu sellele, kas kaablite vahetus on mugav ja kas pind on pestav.
Seega:
- Lahtisi, igalt poolt väljaulatuvaid ja teele ette jäävaid kaableid ei tohiks töökeskkonnas olla;
- Töövahendite juhtmed ja kaablid tuleb kinnitada seinale või viia põrandasse;
- Kaablikaitse on kohustuslik, kui kaabel ületab liikumisteed;
- Kontrolli regulaarselt isolatsiooni ja pistiku seisukorda;
Elektriohutus ei piirdu ainult kaabli endaga: kontrolli ka pistikupesade ja pikendusjuhtmete seisukorda, vältida olukorda, kus liiga palju pikendusi on ühes pesas, mis võivad ülekuumeneda ja tekitada tuleohu.
Paigaldus: samm-sammult juhend kaablikaitse kasutuselevõtuks
- Kaardista liikumisteed: joonista plaan (kasvõi lihtne skeem), kus on näidatud uksed, koridorid, tööjaamad, masinad, laoruumid ning märgi kohad, kus kaablid ületavad liikumisteid.
- Hinda liiklust: jalakäijate voog, ratastoolide ja kärude teed, kahveltõstukite trajektoorid ning pane kirja koormusklass.
- Tuvasta kaablid/voolikud: paksused (läbimõõt), liigid (toite, andme, voolik – vees/õlis/gaasis), suunad; kas on mitme kanali vajadus?
- Vali kaablikaitse: materjal, pikkus, kanalid, kandevõime, nähtavus; vali sise või väliskeskkonna jaoks sobiv mudel.
- Paigalda: puhasta põrand, aseta kaablikaitse sirgele joonele ning veendu, et servad on kaldega ja tihedalt vastu põrandat.Paigalda kaablid kanalisse, sulge lukustatav kaas (kui on).
- Fikseeri ja märgista: vajadusel kasuta ankurdusliistusid (ajutised), kuid väldi püsipinnale kahjustusi, lisa hoiatusmärk, märgi kaabli tüüp (nt toide, võrk).
- Testi ületust: sõida ratastooliga, käruga üle ja kõnni üle kaablikaitse ning veendu, et kaldenurk on mugav ja pind ei libise.
- Dokumenteeri: märgi paigalduspäev ja vastutaja, lisa hooldusgraafik.
- Koolita kasutajaid: selgita ohutusreegleid ja teavituskohustust ajutiste kaablite puhul.
- Hoolda: regulaarsed auditid ja puhastus, kaabli visuaalne kontroll, kulumispindade hindamine.
Kokkuvõte
Kaablikaitsed (PVC, kumm, komposiit) pakuvad mehaanilist ja ohutuslikku kaitset, nende valik sõltub koormusklassist, kanalite arvust, materjalist, nähtavusest ja keskkonnatingimustest. Ajutiste kaablite puhul on teavitus ja kiire eemaldus kriitilised.
Korrastatud ja visuaalselt selge keskkond vähendab komistamist, hoiab ära elektriohtusid, parandab töövoogu ja kliendikogemust. Nõuetest ja standarditest sõltumata jääb ajatu põhimõte: lahtisi kaableid ei tohi töökeskkonnas olla – kinnita need seinale, paiguta põrandasse või too ülevalt, ning kus ületus on vältimatu, kasuta kaablikaitset.
Artikli autor: Evelin Org